Norras on põhiseaduslik monarhia, millel on demokraatlik ja parlamentaarne valitsemissüsteem. Demokraatlik, kuna see on poliitilise võimu alus ja põhiseaduse kohaselt on legitiimsus rahval.
Nii saavad kõik kodanikud osaleda Stortingis (Norra parlament) ning piirkondlikes ja kohalikes volikogudes. Parlamentaarne, kuna täidesaatvat võimu esindav valitsus ei saa valitseda ilma seadusandliku võimu Stortingi usalduseta. Parlamentaarne monarhia seetõttu, et valitsus saab vastavalt põhiseaduse algsetele artiklitele oma võimu täidesaatval riigil, mida esindab kuningas.
Nii demokraatlik valitsus kui ka monarhia loodi 1814. aasta põhiseaduses. Parlamentarism võeti kasutusele 1884. aastal. Täna on kuningal vähe poliitilist võimu, kuid tal on oluline sümboolne roll riigipeana ning ühiskonna ja ühiskonna ametliku esindajana. Norra tööstus.
Riigivõim on ametlikult jagatud kolmeks institutsiooniks: Storting (seadusandlik võim), valitsus (täidesaatev võim) ja kohtud (kohtulik võim).
Inimeste osalemine poliitikas toimub otsevalimiste ja poliitilistesse organisatsioonidesse kuulumise kaudu. Keskmine norralane on nelja organisatsiooni liige ja umbes 70% täiskasvanud elanikkonnast on vähemalt ühe organisatsiooni liige.